Minust
Praktikust koolitajaks
Mina olen Tene Link. Sellel veebilehel kajastub minu koolitustegevuse analüüs täiskasvanute koolitajana
Alustasin koolitamistega sisekoolitajana 2008 aastal tulenevalt vajadusest ja suurest innustusest, et oma teadmisi ja oskusi teistega jagada, et aidata kõigil saavutada paremaid tulemusi. Sisekoolitusi viisin läbi nii personalijuhi kui tegevjuhi ametis olles. 2008 aastal omandasin ka Thomas DISC käitumisprofiili analüüsi konsultandi ja koolitaja rahvusvahelise sertifikaadi. 2021 a. talvel otsustasin teadlikult aja maha võtta ning anda endale võimaluse leida professionaalsele elule uus suund. Ei läinud kaua, kui juba uuriti, et kas võiksin tulla appi juhte nõustama ning meeskondi koolitama. Mõte oli hirmutav, sest oma eelnevas elus olin enne konverentsidel lavale astumist võtnud palderjani ning iga avalik esinemine oli nõudnud magamata öid. Õnneks oli mul pere ja sõbrad, kes innustasid vähemalt proovima. Proovisin ja teate, peale paari proovikoolitust ja nõustamist sain aru, et see energia, kogemused ja uued teadmised, mida iga koolitus või kohtumine mulle vastu pakub on hindamatu väärtusega. Sealt sündis otsus luua 2022.aasta aprillis oma koolitus-ja konsultatsiooniettevõte Discify OÜ. Järgnes soov oma koolitustesse teadlikumalt suhtuda ja professionaalsust tõsta. Selleks asusin 2023 sügisel õppima Tallinna Ülikooli mikrokraadiõppesse "Õpi ja õpeta". Plaanin taotleda täiskasvanud kooltiaja kutse 5.taset aprillis , 2024.
Õppeprotsess
Õppeprotsessi ettevalmistamine
Kuna viin läbi DISC, koostöö, meeskonnatöö, juhtimise, teeninduse ja külalislahkuse koolitusi. Koolitused on suuremalt jaolt sisekoolitused või siis tellimuskoolitused. Seega valmistan koolitusi hoolikalt ette ja iga koolitust on teisest vähemal või rohkemal määral erinev. Erinevus tuleneb tellija ja õpperühma vajadustest, grupi suurusest, koolituse ajalisest kestusest, koolituse kohast, teemast, sisust, eesmärkidest ja õpiväljunditest.
Alustan sihtgrupi välja selgitamisest. Küsimused, millele pean vastused saama:
-
Tellija/ organisatsiooni/juhi ootused , vajadus, eesmärk. Oluline on teada saada, millist õpiväljundi täitmist vajatakse. Selleks kohtun tellijaga näost näkku või veebi vahendusel.
-
Millised on õppija ootused, vajadused , eesmärk. Selleks olen saatnud enne koolituse toimumist ankeedid täitmiseks. Koolituse alguses olen samuti küsinud, milliste ootustega või eesmärgiga õppija on koolitusele tulnud.
Erinevatest ootustest , eesmärkidest, vajadustest tingituna ehitan koolituse ka üles. Suurt rolli mängib ka ruum, kus koolitus toimub ning milliseid võimalusi pakub. Selged eesmärgid, ootused ja vajadused aitavad paremini sõnastada õpiväljundit ning tulemuste hindamise kriteeriumeid.
Veebikohtumistel teen märkmeid. Vahel saadan tellijale ka kohtumise kirjaliku kokkuvõtte. Pakkumise koostamise aluseks on samuti eelkohtumisel saadud sisend.
Sisekoolituste puhul kohtun võimaluse korral koolitusel osalejatega veebis. See annab väga hea võimaluse vabas vestluses välja selgitada õppija ootusi, hoiakuid , vajadusi ja eesmärke. Selline eeltöö on juba osa „jää sulatamisest“ ja annab võimaluse koolitusgruppi enne koolituse toimumist tundma õppida.
Tõendusmaterjal
Koolitustegevust planeerides võtan aluseks “Õppekava ettevalmistusetapid”juhendi. Viide: “Tallinna Ülikooli mikrokraadiõpe “ Õpi ja õpeta”
Kõige olulisem tegevust alustades on saada aru koolituse eesmärgist ja see endale teadvustada. Millised koolituse tulemused/muutused peab olema saavutatud, millised teadmised/ oskused omandatud. Sellele tuginedes valin meetodid, planeerin tegevuskava ning koostab õppekava.
Koolitust kavandades tuginen koolitusprotsessi etappidele ( Demingi ringi edasiarendus - koolitusprotsess. Viide: W.Edwards Deming. The Man Who Discovered Quality).
Et koolitus oleks tulemuslik määran kõigepealt mõõdikud, mille järgi saab hinnata, kas koolituse õpiväljund on saavutatud. Seejärel saan määrata meetodid, kuidas koolitusel uut teadmist ja infot kõige paremini õppijateni viia. Loengu, grupitööde, iseseisva töö, läbimängude, arutelude osakaalude optimeerimine.
Näiteks, kui teemaks on õpiväljundiks on konkreetselt uue teadmise ja/või käitumise kasutamine praktikas, siis koosneb koolitus lühikesest teoreetilisest osast, situatsiooniülesannete lahendamisest grupis ja läbikmängul e. praktilisel harjutamisel turvalises keskkonnas.
Koolitusprogrammi koostamisel võtan eeskuju olemasolevatest kooltusprogrammidest ja õppekavadest. Sealjuures jälgin, et koolitusprogrammi ülesehitus oleks loogiline ning täidaks koolituse eesmärki. Koostan koolituse ajakava ning olen valmis olema sealjuures paindlik.
Koolituse järgselt küsin õppijatelt ja tellijalt tagasisidet.
Seejärel analüüsin tagasiside tulemusi.
Vajadusel korrigeerin koolitusprogrammi vastavalt tagasiside tulemustele ning enesereflektsioonile.
Tõendusmaterjal
Olenevalt koolituse teemast , eesmärgist, õpiväljundist ja hindamismõõdikutest sõltub koolituse sisu ja metoodikate valik.
Metoodikas kasutan mitmeid erinevaid variante. Eelnevalt võtan arvesse koolitusgrupi suurust, vanust, eelnevat ettevalmistust, koolituse toimumise kohta, tellija ja õppijate ootusi, koolituse eesmärki. Samuti analüüsin eelnevaid sarnasteid koolitusi ning õppijate tagasisidet.
Pean väga oluliseks koolitusel “jää murdmist” ja kokkulepete tegemist. Selleks kasutan näiteks sotsiomeetriat ning kokkulepe tegemiseks Google jamboardi, mis laseb anonüümselt oma mõtteid edastada ka sellistel õppijatel, kellel on raske end uues olukorras verbaalselt väljendada. Teoreetilise info edastamiseks kasutan slaide ja loengu vormi. Kaasan sealjuures ka õppijaid, kellel palun luua teoreetilise osaga seoseid oma kogemustega. Pooldan avatud suhtlust ning võimalust koheselt kaasa rääkida ning küsimusi küsida. Koolitustel kasutan palju rühmatöö meetodeid (arutelu, diskussioon, dialoog, ajurünnakud). Et uus teadmine kinnistuks seostan palju fakte eluliste näidetega. Samuti kasutan situatsiooniülesannete läbimänge. Kasutan palju visuaalset ja videomaterjali.
Vaatan, et koolitusel oleks teoreetiline ja aktiivne osalemine tasakaalus. Samuti jälgin, et koolituse tempo oleks kõigile osalejatele võimetekohane ning vastuvõetav.
Vaatan õppeprotsessi ühtse tervikuna ja jälgin, et õppemeetodid oleksid kooskõlas hindamisviisi ja koolituse eesmärkidega.
Tõendusmaterjal
Koostan ja/või kohandan alati igaks koolituseks uued õppematerjalid. Võtan arvesse konkreetse koolituse eesmärki, õppekava, koolituse pikkust, osalejate arvu, koolituse kohta. Arvestan iga koolitusprogrammi eripärasid. Kaasajastan pidevalt koolitusmaterjale, lisan täiendavat infot,mida saan lugedes erialast kirjandust või koolitustelt, kus ise osalen. Samuti lisan koolitustele näiteid, mida olen ise eluliselt kogenud ja jagan kogemuslugusid, mida olen eelnevatel koolitustelt kuulnud. Sealjuures olen alati küsinud nõusolekut jagamiseks ning jätnud välja delikaatsed isikuandmed.
Ka teoreetilisse ossa lisan õppematerjali palju visuaale, mis tekitavad positiivseid emotsioone ning aitavad õppijatel kergemini luua seoseid ning õpitut meelde jätta. Teemade kergemaks hoomamiseks kujundan ise canva kujundusprogrammis jooniseid ja skeeme, mis aitavad minu loengu osa kergemini jälgitavaks teha.
Hoian oma koolitustel positiivset ,osalemist toetavat ning kaasavat õhtkkonda. Kasutan koolitajana ka huumorit ning ekspressiivset ning ka teatraalset eneseväljendust.
Slaidiesitluses proovin vältida pikki tekste. Analüüsin,kas slaide on kerge jälgida, kas tekst on nähtav ja loetav.
Enne koolitust tutvun õppekeskkonnaga ning sobitan selle koolitusega. Kasutan koolituse eesmärgi saavutamist toetavaid metoodikaid. Proovin alati luua õpiruumi, mis nii füüsiliselt kui emotsionaalselt oleks suhtlemist soosiv, turvaline ning võimaldaks õppijatel aktiivselt koolitusel osaleda. Võimalusel väldin klassikalise klassiruumi paigutust. Eelistan paigutada istekohad selliselt, et koolitusel osalejatel oleks omavahel silmside ning , et oleks kerge gruppe moodustada või liikuvaid harjutusi teha.
Kasutan õpimappe, mida saavad õppijad kasutada kirjutamisalusena nii, et vajadus laudade järgi puudub. See aitab luua vestlusringe ning võimaldab õppijaid kergemini tegevustesse kaasata. Nii metoodikate valikul kui õppematerjali valikul arvestan sellega, kas tegu on sisekoolitusega või mitte. Esimesel juhul saan läheneda rohkem organisatsioonisiseselt, teise puhul üldisemalt.
Tõendusmaterjal
Õppeprotsessi läbiviimine
Koolituse alguses tutvustan koolituse teemat, eesmärki,kuidas koolitus on üle ehitatud. Toon välja, et millist teadmist ja/või muutust koolitus ideaalis peaks looma. Toon välja kasutegurid, kus ja kuidas saab uut teadmisi praktikas kasutada. Küsin üle õppijate ootused, vajadused ja eesmärgid. Paneme need ka kirja ning koolituspäeva lõpus analüüsime, kas ja mil määral need said täidetud.
Jälgin, et iga osaleja oleks koolitusprotsessi kaasatud. Selgitan koolituse eesmärke korduvalt ka koolituse ajal.
Tõendusmaterjal
Selgitan alati enne koolitust välja, milline on ruum, kus hakkan koolitust läbi viima. Uurin tehniliste võimaluste kohta (wifi, esitlustehnika,ekraan). Samuti valgustuse, kütte, eraldatuse, ventilatsiooni kohta. Oluline, kuidas on ruumis lauad ja toolid paigutatud, kas neid saab liigutada. Kui suur ruum on, kas seal on kõigile piisavalt ruumi, et ma saan koolituse ajal hoida silmsidet ning et saaksime viia läbi harjutusi.
Keskkond, kus õppija viibib mõjutab oluliselt, kui palju ta koolitusel keskendub, kaasa töötab, näeb, mida on vaja ja kuuleb, mida on vaja kuulata.
Füüsilisest õppekeskkond on lisaks väga oluline tegur koolituse läbiviimiseks sobiliku metoodika valimisel.
Koolitajana vastutan selle eest, õppijate saabumise ajaks on koolitusruum kenasti valmis ning kõik omal kohal. Teen endast kõik oleneva, et koolitatavad tunneksid end teretulnuna ning meie kohtumise algus oleks võimalikult sõbralik ja avatud. Hea esmamulje on oluline õnnestunud koolituse alustamiseks.
Tõendusmaterjal
Pean oluliseks korrektset ja väljundipõhist õppekava või koolitusprogrammi olulisust koolituse eesmärkide ning õpiväljundite saavutamise hindamisel. See aitab vältida, et koolitus täidab püstitatud eesmärki ning pole juhuslikus suunas kulgev meeldiv koosviibimine või vestlus. Koolitust kavandades tuginen koolitusprotsessi etappidele ( Demingi ringi edasiarendus - koolitusprotsess. Viide: W.Edwards Deming. The Man Who Discovered Quality).
Õppeprotsessi läbiviimisel olen ka väga paindlik. Näiteks tellimuskoolituste puhul olen paindlik viimaks sisse muudatused õppekavas või koolitusprogrammis. Seda nii vajaduste ja ootuste väljaselgitamise kui ka juba koolituse käigus, kui ilmnevad olulised puudujäägid õppijate teadmistes teatud teemal või ilmneb asjaolu, kui õppijad vajavad parimate tulemuste saavutamiseks teadmist, millele algselt ei ole tähelepanu juhitud. Seega püsin üldjoontes õppekava või koolitusprogrammi piires, kuid olen paindlik muutma teemade järjekorda, vahetame teatud teemasid, muutma ajakava jne.
Samuti olen valmis võtma kasutusele erinevaid meetodeid, kui hindan koolituse käigus, et ajakasutuse või õppijate omavahelise grupidünaamika mõttes on mõistlik kasutada mõnda teist meetodit.
Tõendusmaterjal
Hindamisjuhend aitab hoida koolitusel nii minu kui õppijate fookust olulisel.
Hindamiskriteeriumit tutvustan õppijatele koolituse alguses. Siinkohal ongi ülimalt oluline üheselt mõistetav kommunikatsioon.
Kui on paigas õpiväljundi hindamiskriteeriumid ja need on saavutatud , siis väljastatakse tunnistus. Kui neid ei saavutata või hindamist ei toimu, siis saab väljastada koolitusel osalemise tõendi.
Minu koolitustel on oluline, et õppija saab tegeleda eneseanalüüsiga ning hinnata enda tulemust ise. Grupiülesannetes saavad grupiliikmed anda tagasisidet ükteisele.
Minu ülesanne on tagada, et tagasisidestus oleks konstruktiivne, innustav ning õppimist ja katsetamist soosiv.
Tõendusmaterjal
Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
Tihti saan tagasisidet õppeprotsessi kohta juba ka siis, kui ma ei ole seda tegelikult veel õppijatelt küsinud. 95% suhtlusest käib teadupärast kehakeele kaudu
. Seetõttu saan infot vastavalt Kirkpatricku mudelile (viide:Donald Kirkpatrick.Evaluating Training Programs) tagasisidet neljal tasandil.
-
Õppijate vahetu reaktsioon koolitusele
-
Kas ja mil määral toimub tegelik õppimine
-
Kas omandatu on praktikas rakendatav
-
Millised on tulemused tegelikkuses
Seda mudelit saan kasutada erineva pikkusega koolituste puhul. Iga tasand on oluline ning ühel tasandil ilmnenud takistus või ebakõla võib takistada liikumist järgmisele tasandile. Seega saan koolitajana reageerida ning olukorda parandada. Samuti on see väga vajalik tagasiside ja info, et järgmise sarnase koolituse planeerimisel viia sisse muudatused.
Tagasiside kogumiseks viin läbi lõpuringi, kus õppijad saavad tuua välja olulise, mis nad koolituselt kaasa võtavad. Samuti kasutan metafoorikaarte ja tagasisideküsitlust.
Tõendusmaterjal
Koolituse lõppedes annan konstruktiivset tagasisidet õppijatele õppe tulemuste osas. Samuti annan koolituse tulemuste kohta infot tellijale või juhile.Peale põhjalikku analüüsi toon välja aspektid, millega oleks mõistlik edasi tegeleda, viitan arendamist vajavatele teemadele, toon välja ohukohad. Samuti informeerin, mil määral said õpiväljundid saavutatud.
Mõne aja möödudes teen järelkontakti tellijaga või juhiga. Uurin, kas ja kui palju on koolitusel õpitut rakendatud praktikas, kas õppijate ja organisatsiooni vajadused said täidetud.
Samuti palun tagasisidet, kas ja kuidas aitab koolitus luua organisatsioonis uut väärtust.
Küsin ka tagasisidet, et järgmistel sarnaste koolituste planeerimisel ja läbiviimisel olla tulemuslikum.
Peale koolitust salvestan koolituse õppematerjalid, fotod, tagasiside tulemused, õppekava eraldi kausta. Kui plaanin fotosid või muid andmeid avalikult jagada, küsin selleks asjaomastelt isikutelt kirjalikku luba tulenevalt EV isikuandmete kaitse seadusest.